Eesti keeles: Kalevalam천천t

PDFTulostaS채hk철posti

Kalevala Runokeele Selts

Vaata ja proovi meie seltsi programmi혻TROKEEMANKELI 혻(V채rsivalvur)!



Teretulemast meie rahvusvahelisse seltsi, juhul kui oled innustunud oma emakeelest. On ju Kalevala runokeel eestlaste ja soomlaste endine 체hine luulekeel. Ka n체체diseesti keeles on v천imalik kirjutada rahvalaule kalevala v채rsivormis.

Vanad eesti kalevalam천천dulised rahvalaulud (Vana kannel, eesti rahvalaulud) on sulle heaks eeskujuks, paraku aga mitte eestlaste Kalevipoeg, kuna seal on kasutatud ehtsat kalevala v채rsim천천tu ainult osaliselt. Samuti on m천ned eesti regiv채rsid kalevalam천천dulised. Ilukirjandusest v천ib 천iget Kalevala v채rsim천천tu leida ka Villem Gr체nthal-Ridala ballaadides Sinine kari, Vesihaldja m채ng, Toomas ja Mai, samuti G. Suitsu poeemis Lapse s체nd, aga ka August Annisti loomingus.

Sa v천id v천tta 천ppust ka Eino Leino Helkalauludest (t천lkinud eesti keelde August Annist ja Ellen Niit, Eino Leino Kaunimad laulud, "Eesti Raamat", Tallinn1972) ja muidugi August Annisti t천lgitud Kalevalast endast, aga ka teosest Kanteletar (Soome antoloogia I ja II, toimetand ja t천lkind August Anni).

Eesti keeles on p천him천tteliselt samad Kalevala v채rsim천천du reeglid kui soome keeleski. M천nes kohas on siiski ka erinevusi:

a) Eesti keeles moodustavad t채ish채채liku체hendid ae (krae), 채e (k채e), eo (peot채is) ja ao (jaokaupa) esimeses silpis diftongi ja kuuluvad niisiis samasse silpi (soome keeles kuuluvad need vokaalid eri silpi).

b) N채iteks on silbid pikad eesti s천nades, milledes 체ksikkonsonandid k, p, t on vokaalide vahel: luku, papid, kapad, potid, patune (soome keeles on need silbid l체hikesed).

Kalevala meetrika reeglid

Neist on k천ige t채 htsam esimene reegel.

1.
a) V채rsijala t천usus ei v천i olla l체hikest pear천hulist silpi. Niisiis ei esine l체hike pear천husilp v채rsi 3., 5. ja 7. silbina.

Mittekorrektsed v채rsid:

Lange/vatest / mere/laintest - Vana/isa / kuulsad / pojad - Veeres / 체le / Viru / mere
(Kalevipoeg)

Veisti / kopan / kante/letta - Ajoi / p채iv채n, / ajoi / toisen - Taoit / ennen, / taoit / eilen
(Kalevala)

Korrektsed v채rsid:

Iga / laine/le a/jelda - Saad sa / Hiie /suusa/kesed - P채ra/lauda /paigu/tatud - K채ila/puugi / kinni/tatud - Vaka /Vanha / V채in채/m철inen - Pantu / p채ivil/le pa/hoille
(Kalevala)

1.
b) V채rsijala languses ei esine pikki pear천hulisi silpe. Niisiis pikk pear천huline silp ei esine v채rsi 4. ja 6. silbina.

Mittekorrektsed v채rsid:

Noorus / n채rtsi/nud n천m/messa - Enne, / kui 천n/nes h천is/kasin - Mehed / kui tam/med tu/gevad
(Kalevipoeg)

Koske / sen leh/m채n ni/s채h채n - Ei o/le it/kett채/vi채 - Terve / kuu, ter/ve ku/ningas
(Kalevala)

Korrektsed v채rsid:

횛uel/la h체/va i/sakse - Ema, / armsa/ma ko/dussa - Mao / mustas/sa i/lassa - Ussi/de vi/have/ressa - Sano / tarkko/ja to/sia - Ent채 / jos mi/n채 me/nisin
(Kalevala)

2. Esimeses v채rsijalas v천ib esineda ka 2 4 silpi.

On 천h/va h체/va n채/olta - Ei olnud / kotkas / ilma / suuri - See oli / seppa / Ilmarinen - Vaski oli / hattu /harti/oilla - Jo se on / vuoro/ni mi/nunki - Repp채n채 / on li/ki la/kea
(Kalevala)

3. V채rsi l천pul ei v천i olla 체hesilbilist s천na. K천ikjal mujal v채rsikohas v천ib 체hesilbiline s천na esineda.

Mittekorrektne:

Kolkko/ja ko/tona /n채in ma
(Eino Leino Helkalaulud)

Korrektsed:

Kes see / p체체aks / mu pi/sarad - Mille / tarvis / nood on / tehtud - Kuigi / see k채/li on / lapsi
(Kalevala)

4. Neljasilbiline s천na ei v천i olla trohheusv채rsi keskel. Neljasilbiline s천na moodustab kas 1. + 2. ja 3. + 4., mitte aga 2. + 3. v채rsijala (tsesuuri-reegel).

Mittekorrektsed:

laulis p천rmandalta lapsi - lapsi p철rmandalta laulis - laiha lappalainen poika - poika lappalainen laiha

Korrektsed:

laulis lapsi p천rmandalta - p천rmandalta laulis lapsi - p천rmandalta lapsi laulis - lapsi laulis p천rmandalta - lappalainen laiha poika - laiha poika lappalainen - poika laiha lappalainen - lappalainen poika laiha

Sellele lisaks tulevad veel n채iteks algriimi, s.o. alliteratsiooni ja assonantsi n천ue. Eriti t채htis on runodes ka parallelism.


Vaadage ka:

Mikko Korhonen: Kalevalam천천du varasem ajalugu http://haldjas.folklore.ee/tagused/nr10/wkorhone.htm

Tiiu Jaago: Regilaulu poeetika: http://haldjas.folklore.ee/UTfolkl/loengud/poeetika/

Kahjuks ei ole Aulis Rintala 천pik KALEVALAMITAN OPAS URBAANILLE RUNONIEKALLE veel eesti keelde t천lgitud.


Kalevala Runokeele Seltsi lehek체ljele혻v천id sa saata kalevalam천천dulisi rahvalaule. Meie asjatundjad uurivad, kas v채rsiread on korrektsed ja kui v천 imalik, korrigeerivad vigu. Kui sa saadad rahvalaule rohkem, v천 id saada meie seltsi liikmeks, koguni MEISTRIKS, KALEVALA LAULIKUKS. Palun, saada meile ka oma nimi ja aadress ning email-andmed. V천id esineda ka varjunime all, kuid meile oleksid vajalikud su 천iged andmed.

Oma kommentaare ning tervitusi v천id saata e-maili kaudu.
Minu e-mail-aadress: aulis(a)rintala.org